Kuidas valmistada saunavihta, on küsimus, mis tekib tihtipeale  neil, kes soovivad nautida sauna täiel rinnal. Saunaviha meisterdamine on sajanditepikkune traditsioon, mis toob esile looduse ilu ja tervendavad omadused. Iga viht, mis koosneb hoolikalt valitud kaseokstest ja on armastusega kokku seotud, lisab saunale erilise ja autentse puudutuse. Meie tänases blogipostituses sukeldume vihtade valmistamise maailma ja jagame praktilisi nõuandeid.

Mis on vihtlemine?

Vihtlemine on traditsiooniline saunarituaal, mis on tuntud eelkõige Eestis ja Soomes. Vihtlemine on saunavihaga keha õrn nüpeldamine ehk peksmine. Saunaviht on tavaliselt tehtud noortest kaseokstest, kuigi võib kasutada ka tamme või kadakat. Saunaviht valmistatakse traditsiooniliselt suvel ja kuivatatakse talveks.

Lisaks kaseviha meeldivale ja rahustavale aroomile aitab vihtlemine lõdvestada pinges lihaseid ja leevendada lihasvalu. Vihtlemine stimuleerib vereringet ja aitab avada nahapoorid, mis soodustab toksiinide väljutamist kehast. See aitab eemaldab surnud naharakud, muutes naha pehmeks ja siledamaks.

Kuna on parim aeg saunaviha tegemiseks?

Kõige õigem aeg saunaviha tegemiseks on jaanipäeva paiku. Alustada võib ka nädal enne pühi, niisamuti on jaanipäeva järgne nädal veel täiesti sobilik aeg, et minna metsa kaseokste järele.  Kui võtad oksi liiga vara, riskid sellega, et viheldes tulevad lehed okste küljest kergesti lahti ja kui jätad vihategemise juulisse, on oht, et kaselehed on juba liiga kõvad. Suve alguses on lehed täies kasvus, mahlased ja terved. Noored võrsed ja lehed sisaldavad rohkelt eeterlikke õlisid ja teisi kasulikke aineid, mis vabanevad saunasooja mõjul. Õigel ajal viha valmistamine on oluline, et viht saaks vastupidav, hea aroomiga ja et selles säiliks tervendavad omadused. 

Millest saunavihta valmistada saab?

Vihtade tegemiseks kasutatakse traditsiooniliselt mitmesuguseid puid, kuid kõige levinumaks on kask. Kaseviht on pehme ja elastne, ning sellel on meeldiv aroom. Tammeviht on tugevam kui kaseviht ning see on populaarne oma vastupidavuse tõttu. Tammevihtasid kasutatakse, kui soovitakse intensiivsemat vihtlemist. Kadakaviht on eriline oma okkalise tekstuuri ja tugeva lõhna poolest. Kadakaviht on karmim ja kasutatakse sagedamini terapeutilisel eesmärgil, näiteks lihaspingete leevendamiseks. Kuigi nõgeseviht on vähem levinud on sellel siiski mitmeid kasulikke omadusi. Nõgeseviht annab nahale torkiva tunde, mis võib olla stimuleeriv ja vereringet parandav.

Õige puu ja okste valimine

Saunavihad tehakse tavaliselt arukase okstest. Oksad tuleks võtta noorelt umbes kahe kuni kuuemeetriselt puult. Vana kase oksad on liiga jämedate harudega ja kõvad. “Leinakase” oksad ei ole samuti parim valik, sest need on liiga pehmed ja painduvad. Okste võtmiseks ei raiuta puid maha vaid lõigatakse oksi oksakääridega ja üldjuhul mitmelt erinevalt puult. Võimalusel varu oma oksad elektriliinide alt, metsasihi servadest või kraavi kallastelt. Seal on tänu headele valgustingimustele ühtlaste ja rohkete lehtedega oksad, mis on kõige sobilikumad kaseviha tegemiseks. Tee lõige oksakääridega nii, et ei kahjusta kasvama jääva puu tüve. Ära jäta puu tüve külge teravat väljaulatuvat oksatüügast, millelt oled külgoksad ära lõiganud. Oks mille lõikad peaks olema kahar, mitmeharuline ja rohkete lehtedega.

Kuidas vihta valmistada

Alusta viha kokkupanemist nii, et võtad ühe oksa ja hakkad teisi oksi selle ümber laduma, jälgides, et ükski oks ei jääks teiste okste tipust pikemaks. Harulised oksad aseta viha keskele ja sirgemad ümberringi. Külgedelt ei tohiks ükski oks välja turritada. 

Viha suuruse osas tuleks lähtuda sellest, et vihtlejal oleks vihta mugav käes hoida. Ühes vihas võiks olla umbes paarkümmend keskmise jämedusega oksa. Käepideme osast roogi lehed maha, muidu hakkavad need hiljem tüütult maha pudenema.

Seo viht tugevasti kinni linase või puuvillase nööriga, siis saad visata viha peale kasutamist saunaahju. Kui on üksikuid oksi, mis ebaühtlaselt viha seest välja turritavad, siis võid need ära lõigata.

Kuidas vihta säilitada

Värsket vihta võib hakata kohe kasutama, aga kui soovid vihtlemist ka talvel nautida, siis lase vihal peale selle valmimist ära kuivada. Riputa viht sooja ja õhurikkasse kohta, näiteks puukuuri või pööningule. Kindlasti väldi otsest päikesevalgust, mis võib lehti pleegitada ja rabedaks muuta. Ära riputa vihtasid liiga tihedalt kokku. Et viht kuivaks ühtlaselt ja hallitus ei tekiks, peab olema hea õhuringlus. 

Kui viht on täielikult kuivanud, säilita seda kuivas ja jahedas kohas. Kindlasti hoia vihta eemal niiskusest ja otsesest päikesevalgusest.  Kui soovid vihta pikemalt säilitada, võid selle paberisse või hingavasse riidesse mässida. See aitab kaitsta vihta tolmu ja kahjurite eest, samal ajal võimaldades õhul liikuda.

Alternatiivina võib vihta säilitada sügavkülmas. Pane viht tihedalt suletavasse kilekotti ja hoia sügavkülmas. Sel moel säilib viht kaua värskena ja on alati valmis kasutamiseks.

Kuidas enne sauna minekut vihta leotada

Värske viht kuigipalju leotamist ei vaja, ent enne vihtlema asumist tasuks tedagi mõnda aega vees hoida. Kuivanud vihta tuleks kindlasti enne vihtlema asumist leotada. Üldlevinud on teadmine, et vihta leotatakse kuumas vees, aga meie seda teha ei soovita, sest niimoodi kaotavad vihad oma eeterlikud toitained. Kui paned viha kuuma vette likku, siis kuum vesi pehmendab lehed ära, aga lehtedes olevad vitamiinid, mida nahk vajab, jäävad kuuma vette. See sarnaneb tee joomisega. Kui tee puhul jood väärtusliku ja vitamiine täis vee ära, siis saunaviha puhul viskad väärtusliku vee ära ja kasutad vähem vitamiinirikast vihta enda vihtlemiseks. 

Ühe variandina soovitame niisuta vihta 40 kraadises vees kergesti niiskeks.  Seejärel võta kilekott ja pane saunaviht kilekotti. Seo kott ilusti kinni, et niiskus sealt välja ei pääseks. Tõsta viht sauna lavale ja umbes 15 minutiga on see saavutanud vihtlemiseks paraja niiskuse ja jääb mõnusalt elastne.

Teise variandina võib viha juba saunapäeva hommikul külma veega ämbrisse likku panna. Viht tuleb vette panna käepideme ulatuse. Vesi liigub mööda okste varsi vihas üles ja leht niiskub. Vihtlemise ajaks on viht parajalt pehme ja sa pole suure kuumusega hävitanud kaseviha häid looduslikke omadusi.

RMK lehelt leiab kaardi, kuhu on ära märgitud, kust kohast võid kaseoksi otsima minna. Kui sul ei ole veel sauna, kus vihtlemist nautida, siis viska pilk peale meie sauna valikule.